You only live once, but if you do it right, once is enough.

see nädal on olnud väsitav. ma isegi ei tea miks. võib-olla sellepärast et ma olen hiljem magama läinud kui tavaliselt. olen kuus tundi maganud vaid. ja täna see andis tunda. peale mata järeltööd tulin koju, tegin mata kodusetöö ära ja panin klapid kõrva ja ronisin teki alla, panin silmad kinni. jäin magama kah. järelikult olen ma oma keha ülekoormanud, sest tavaliselt ei jää ma päevasel ajal magama ja kell viis on siiski üpris päev. olen terve see nädal üritanud oma kunstiajaloo iseseisvat tööd lõpetada, aga see venib ja venib. iseseisvate tööde jaoks on aega 10 tundi, ehk kaks tavalist koolipäeva, mul tuleb ilmselt küll 10 tundi täis. järgmiseks kolmapäevaks on vaja ära teha, seega on mu nädalavahetus sisustatud kunstiga jee. käisin kaks korda see nädal sõitmas ka. esmaspäeval ja täna. esmaspäevast ei mäleta enam midagi, aga normaalselt läks vist. täna algus oli üli hea, lõpp läks väga metsa, peale eedeni ringi ja paha päike oli ka täna, mis vahepeal üli vastikult silma paistis. teisipäeval oli pimeda aja sõit. see oli kergelt öeldes igav. kolmapäeval, ehk eile, nägin oma noormeest üle pika aja. niiiiniii hea oli mõned tunnid sinuga veeta arvestades seda kui raske kõik muidu on. ootan juba uut korda, kui näen sind! hm, mis veel? autokool võiks juba läbi saada. kolm eksamit veel. varsti tuleb koolis stipendiumite taotlemise aeg. loodan et ma saan kah :D
see tuli umbes selline postitus, nagu see nädal oleks juba läbi, aga ei, homme veel reede, selle nädala viimane päev koolis, võiks juba läbi olla..

hetkeseis, kogu nelja perioodi peale kokku.