You only live once, but if you do it right, once is enough.

kursusejuhataja tahtis siis täna rääkida minuga. ütles, et mul on hinded head, suhtumine on korras, aga puudumisi on palju. ütles, et laseksin emal teisipäeva kohta talle kirja saata, et käisin hambaarsti juures, et siis läheb kuus põhjuseta puudumist maha, je. ja umbes, et ma sihiteadlikult puudun kunsti tundidest, et mulle vist ei meeldi kunst. aga tegelikult pole mina süüdi, et kunst on esimene tund, siis kui ma magan, viimane tund, siis kui mul libedasõit oli ja neljas tund siis kui Heleniga arsti juurde läksin. see on lihtsalt kokkusattumus. aga ega tegelikult kunsti õpetaja ei meeldi küll mulle ja mõnikord on jäänud mulje, et ka meie klass ei meeldi talle. viimane tund tegime arvutis mingit asja, õpetaja küsis kas meile meeldib selline tund, Ivikaga ütlesime, et ei meeldi, õpetaja ütles sellepeale, et väga hea, tehke aken lahti, hüpake aknast alla või midagi siis. no kuidas saabki mulle selline õpetaja meeldida??? ja üleüldse on tal ''vinge'' suuvärk. 

terve see nädal vähemalt siiamaani on olnud üks suur äpardus tegelikult. esmaspäev oli küll hea, kuid järgmistel päevadel piinas mind hambavalu ja tihe hambaarsti juures käimine. lõpuks kui eile põletikuvastast rohtu pani, öösel ei valutanud enam hammas ja muidu ka mitte. pluss ta andis mulle veel (ma ei tea kuidas seda nimetatakse) mingi ora kaasa, millega nad surgivad hammastes, et kui peaks valutama hakkama, on parem plommi pealt ära kakkuda. ütles umbes, et mul see käpas juba, et olin üpris puhtalt prooviplommi hambalt maha saanud. aa, seda polegi kirjutanud, et teisipäeva öösel kell kaks ärkasin jälle meeletu hambavaluga ja eelmisel õhtul ema rääkis, et talle ükskord öeldi, et kui hammas peaks valutama hakkama, et siis kakkugu ise maha see prooviplomm, ema ütles et kui peaks mul jälle valutama hakkama, et siis kakuksin maha. eks ma siis öösel kell kaks hakkasingi sellega tegelema, tund aega jamasin, aga samas ülejäänud öö sain korralikult magada, ei valutanud ja järgmine päev ka ei valutanud. kolmapäeval helistasingi arstile, et võtsin plommi ära, öösel ei valutanud, praegu ka mitte. ütles, et las ta siis olla rahus lahtiselt praegu, et kui ma söön paneksin mingi vati auku, et söök sisse ei läheks ja et neljapäeval neid külastaks jälle. 

järgmise kuuaja nädalavahetusi tahan ma vaid sellepärast, et siis saab magada ja puhata. muud põhjust mul pole, miks neid oodata. olen tegelikult meeletult kurb ja ei kujuta ette, kuidas ma suudan nii olla. 

hetkel ootan, kuni oliver trennist koju jõuab ja siis lähme õue, peab ikka reede õhtul ka miskit tegema : )