I'm tired of all the pain I feel and hear in the world every day. There's too much of it. It's like pieces of glass in my head all the time.

I know, the enternal cliche: ''Pain will go away''. Yes, it will, and when it does, something much sadder will happen: I won't love you anymore. It's sad to know that someday I'll see you and not feel every millimeter of my body to burn and my stimach to get sick. It's sad to know that someday I'll hear your voice or see your face and the rest of the world won't fade away. The end of our love is even sadder than our end. My Love is tired, threadbare, he wants to leave me and then reborn, beautiful and pure in another vorner, but I don't want that, I insist in our corner. I cling to the very edge of my love, and I beg for it to stay, even if it hurts more than I can handle, I beg for the love that I feel for you don't leave me, at least it, even if unbearable, won't give up on me.

Tegelikult mul läheb vist hästi. ARKi eksamid on sooritatud, mõlemad esimese korraga, pean ootama veel ala 11 päeva, lähen autoga kooli ja peale kooli ARKi ja saan plastiku kätte :P, so exciting. Hirmuäratav on vaid volvo garaažist välja saamine ja sinna sisse saamine :D.
Koolis on praegu sisepraktika, teeme erinevatest taignatest küpsiseid ja muid pisikesi tooteid. Neljapäeviti ja reedeti teeme tellimustorte või -kooke, mis on täiega hea vaheldus sellele, et kolm päeva nädalas küpsistega tegeleme. Hea on ka see, et enne lõunat oleme juba vabad, üks päev saime isegi kell kümme juba vabaks, aga halb on see, et kella seitsmest hakkab pihta ja ärkama pean pool kuus ja õhtul kaheksast olen juba jõhkralt väsinud, neljapäeval jäingi seitse läbi midagi juba magama. Ma ei jõua isegi oma lihastele enam trenni teha.

Pole siia tegelikult tükk aega kirjutanud, aga ma ei mäleta mis ma teinudki olen. Mingi nv käisin pukas ja trippisime Birgiti, Alari, Josti, Kristjani ja Sipuga ringi ja käisime kuutsel saanikrossi vaatamas. Nv peale seda tuli reedel Birgit Tartu, Kristiina pidas oma sünnipäeva. Saime Birgitiga lõunakas kokku, passisime seal ja ootasime mu ema, kes tuli kassiga loomakliinikust ja läks tolmuimejat ostma ja pidime aitama tal kassi koju viia. Siis saatsin B kunagi linna ja järgmine päev saime linnas kokku, käisime kannus ja tulime minu juurde, õhtul käisime väljas natuke ja pühapäeva õhtul läks ta ära. Eelmine nv reedel üritasin teooriaeksamiks õppida, laupäeval käisin eksamil hommikul ja õhtul tegime Kätlini, Oliveri ja Kristaga siidreid ja pühapäeval olin kodus ilmselt.

Eile käisid sõpad külas, sai ikka korralikku naeruteraapiat tehtud : D.

Mul on nii hea meel, et mu ümber on nii palju positiivseid ja hästi mõtestatud inimesi ja see kuidas mu sõbrannad ja sõbrad ütlesid kogu aeg, et ma saan hakkama oma eksamitega ja küll ma ära teen ja, et ma olen tubli ja oskan küll ja issi kiitis taevani ja puha -see kõik on mõjub nii hästi, kui teised usuvad sinusse, siis järelikult ei jää sul endal ka muud üle, kui uskuda endasse.

Oeh, mu 18 ei ole enam kaugel ja ma ootan seda nii väga ja järgmine kuu Rootsi ka jälle :P :P

Käisime neljapäeval Eveliniga shootil ka botaanikaaias, peaaegu kohal olles avastasin ma, et unustasin mälukaardi arvutisse, ehk siis pidime minu juurde selle järgi tulema ja Evelin oli kuri mu pihta ja mina olin kuri enda pihta, aga mõne pildi saime lõpuks siis tehtud ka ikka.