You only live once, but if you do it right, once is enough.

pole mingi kaks nädalat kirjutanud vist?
ega ma ei teagi mida kirjutada. üks hetk läheb kõik hästi ja tunnen, et kõik on korras ja järgmine hetk on kõik nii halb ja tunne on selline, nagu maailmas ei eksisteerikski enam midagi head.
hendrik kaks nädalavahetust siin ei käinud, eile tuli lõpuks, täna hommikul läks ära. aega oli vähe, aga ma nautisin seda ja oleksin tuhat korda õnnelikum, kui ta saaks kauem mu juures olla.
praktika sai mul läbi. käisin eile ka, et uuel nädalal enam minema ei peaks. ehk siis, mul on järgmine nädal täiesti vaba ja ma ei tea mida ma sellega peale hakkan, ilmselt enamusajast lebotan voodis.
homme hambaarstile ja mingi päev järgmine nädal ivikaga talli ka vist, täidan ühe unistuse, mis mul väiksest saati juba hobustega seoses on :)
ma tahaks kooli minna juba, aga samas uue perioodi tunniplaan on suht nõme. pluss esimese nädala jooksul peab aruande ära tegema ja teise nädala jooksul on kaitsmine, mida ma kohutavalt põen, siis saab natukene rahulikumalt hingata, kuni eksamid tulevad ja peale eksameid on jälle veits rohkem hingamisruumi kuni uue välispraktikani.
kui stipi taotluste tegemise aeg oli, tegin ma taotluse ära, otsused tulid, siis oli kirjas siseveebis, et mitte anda toetust. aga guess what? nüüd on seal anda toetust. ja kui ma täiesti lampi oma kontojääki nägin, siis ma ehmusin väga ära ja mõtlesin, et wtf. ehmatas päris ära, aga samas hea meel kah :P