ee, tere
ma pole ei tea mis ajast jälle kirjutanud. aga mida ma peaksingi kirjutama? ei ole nagu midagi öelda. käin koolis ja vabal ajal ei tee pmt mitte midagi. õppidagi pole ja üksluine on kõik.
nädalavahetusel vno reedel tuli kallis. olime veits peetri juures ka ja käisime burksil ja siis koju. lebotasime niisama ja natuke kaklesime vist ja kunagi jäime tuttu. no üle pika aja pole öösel nii rahulik, turvaline ja hea olnud magada. laupäeval peale ärkamist oli veits lebo ja siis söömine ja issi autoga tuigo kalmistule. tegime vanaema haua korda ja koju tagasi, hendriku autoga lõunaka, käisime toidupoes ja koju tagasi. mai mäleta mis tegime, härral oli mingi soov kuhugi minna, kas uut kilet ostma v burksile jälle. igatahes käisime veits edasi tagasi. emme küttis maja ja no mu toas oli niii mõnusalt soe, et vajusime mõlemad mingiaeg unne ära ja siis läks kallis ära. pühapäeval käisin oliveri juures juukseid värvimas ja ma olen nii rahul oma juustega, üle pika pika aja nii rahul lihtsalt. ja no muud märkimisväärset polegi nagu kirjutada.
koolis läheb ikka maru hästi, eelmine nädal oli kolm kt'd, kaks neist sain nelja, ühes töös jäi 0,5 punkti viiest puudu ja ühe kt saingi viie(mata WOW).
oeh, endiselt on nii raske ja midagi nagu ei muutuks paremakski.
järgmine nv pukas vist icc.

ma olen nagu hunnik õnnetust lihtsalt. koolis läheb õnneks hästi veel ja normis on kõik, mis on muidugi üli hea, aga mu eraelu on nagu ösieajldkvnan. jah, mai oska seda kirjeldadagi.
ma näen koguaeg ilusaid sõnu, loen sõnu, millel peaksid ka tähendused olema, aga ma ei näe sõnade täitmist. koguaeg lubadused, lubadused millest saavad tühjad lubadused. miks sa lubad midagi, kui sa ei ole kindel, et sa suudad seda lubadust täita? kuna oli viimane kord kui tegid midagi nii, nagu esialgu lubasid? enne kui oma lubadusi muutsid?
ah, ma ei tea. ma ei oska midagi kirjutada siia. ma tunnen, et ma olen lihtsalt üks kohutavalt kurbust täis inimene, nagu, kuidas saab kellessegi nii palju kurbust mahtuda? ma imestan, et ma veel naeran ja üritan üldse normaalne olla. ma tunnen, et ma hakkan varsti abi vajama, jälle.

You didn’t love her. You just didn’t want to be alone. Or maybe, maybe she was good for your ego. Or maybe she made you feel better about your miserable life, but you didn’t love her, because you don’t destroy the person that you love.

alustan ka sellega, et esimene kooli nädal on läbi ja ta sai läbi üpriski kiirelt.
mai viitsi eraldi päevadest rääkida räägin ainult sellest mis pähe ja meelde tuleb.
hendrikul sai teisipäeval kool läbi, terve ülejäänud nädal oli ta vaba. jutt jäi, et ta tuleb kolmapäeva hommikul, tema aga mõtles et tuleb kolmapäeva õhtul ja reede hommikul läheb ära. nojah, teda ei tulnud ei kolmapäeva hommikul ega ka reede õhtul ja järgnevatel päevadel ka mitte. olin ikka korralikult pettunud ja pahur sellepärast. jäi siis jutt, et ta tuleb laupäeva hommikul. aga guess what kas ta tuli? ei, reedel tuli mulle kõne, et ta ülemus huiab ja ütles, et kui hendrik laupäeval tööle ei lähe, siis reedel palka kätte ei saa. mina sain jälle korralikult pettuda ja crumpy olla. rääkisin vanematele laupäeval, et hendrik ostab uue objektiivi mulle, isa ütles, et ma hendrikule ütleks, et ta ei või osta. jäin ilma sellest ja see tõmbas tuju miljoni kordselt alla ja olin kohutavalt vihane ja solvunud. hendrik tahtis kinno minna- ma ei tahtnud, hendrik tahtis süüa- ma ei tahtnud, aga läksime mäkki drive in'i. hendrik tellis big maci eine ja mc sundae, aga ma ei söönud mitte midagi. endalegi uskumatu kuidas ma vastu suutsin panna, aga juu ma olin ikka tõsiselt pahur kõigi ja kõige peale. tulime koju mingiaeg, sain vanematelt veits loengut, et ma hendriku vastu kuri olen, et tema pole milleski süüdi. kunagi taastusin ja olin normaalne jälle, vaatasime telksi ja lebotasime niisama. ja mis ime, et mina olin see kellel uni jõhkralt peale tuli.
laupäeval ma muidugi ärkasin vara jälle, ei suuda kunagi kaua magada, kui hendrik kõrval on, tahan alati varakult päeva alustada ja mitte päeva magades raisata. ajasin hendriku üles ja veits lebotasime, sõime ja läksime linna, hendrik shoppas veits ja tahtsime jalanõude poodi minna, aga see oli kinni ja käisime hoopis ringtee selveris tööriiete ja jalanõude poes. sealt edasi lõunaka ja lõunakast koju, sest issi läks tööle tagasi. issi ära läks, siis läksime uuesti lõunakasse, sõime jäätist ja nägin ivikat ja garolit. hendrik teavitas, et ta peab vara ära minema ja mu tuju läks nulli ja tulime koju. kunagi ta läks ära siis, ma läksin oliveri juurde, vaatasime crazy stupid love ja hendrik viberdas, et kus olen mis teen, ta tuli siis uuesti tartu, et teksad suuremaks vahetada, mis ostis, aga seppälä oli kinni ja tuli olvieri maja ette mc sundaedega, sõime ära need ja ta läks koju tagasi.
terve nädal möödus nii kiiresti, nädalavahetus veel eriti.
koolis on muidu norm, ühes tunnis ei viitsi ega taha absoluutselt käia- arvestus ja aruandlus.
praktika kohti ka otsime juba, järgmine periood on ettevõttepraktika, ei taha seda väga.
ja rohkem pole midagi öelda. tahan vaid, et need 9 kuud koolis käimist kiiresti läbi saaks ja suvi taas tuleks ja asjaolud lihtsamaks muutuksid.