will things get better?

oeh see nädalavahetus. alati selline nädalavahetus kui ma pukas käin kujuneb kuidagi huvitavaks. läksin poole ühese bussiga juba birgiti juurde. passisime niisama kuni birgiti ema töölt koju jõudis ja läksime pukka siis. kiigutasime mängukal väikseid tüdrukuid ja mingiaeg liikusime rando sünnipäevale. suht normaalne pidu oli. sain merliga ka korraks kokku, hiljem rääkisin ühe inimesega ja hiljem passisime niisama. kunagi jõudsime koju kah.
laup hommikul läks uni suht varakult ära juba. birgiti ema oli laadale läinud. töllerdasin ringi seal kuni birgit magas, tundsin end nagu kodus. lõpuks ühe ajal käskisin tal üles tõusta. poole kolmeks läksime pukka ja ootasime kristjanit. erki tuli ka poe ette ja läksime rõngu ära. vaatasime jalkat ja töllasime niisama ringi. ilm kiskus nii halvaks, et otsustasime oma chill-grilli ära jätta. kristjan viis meid birgiti juurde, tuli hiljem tagasi, plaanis oli ujuma minna, grillida veits ja siis rõngu peole. aga no, tuli üks asi vahele, mis aega viitis ja seega ujumine jäi ära. passisime niisama narkos ja siis läksime rahvamajja. nii palju väikseid/noori lapsi oli seal. tegime reenoga ühe tantsu, aga kuna seal lauas oli veits awkward ja natuke igav, siis mõtlesime et teeme selle grillivärgi ära, läksime laulukale. natuke olin seal, liikusin kooli juurde, passisin temaga seal. mingiaeg käis indre rääkimas ja siis sõitsin pagari taha ära. jõhker uni tuli, sõitsime birgiti juurde, a ta ei võtnud telefoni vastu ja bosse polnud ketis ja istus välisukse ees ja haukus. jubedalt suur koer. egas midagi, läksime ära siis sealt. päeval kunagi läksin tagasi. arvasin et birgit on hull kuri mu peale jälle, aga ei tundunudki väga kuri olevat. olime niisama, õhtul tulin rongiga koju tagasi.
esmaspäevast hakkavad need poole kuuesed hommikused ärkamised. viis nädalat praktikat ja siis saan täielikult hakkata suve nautima, ei jõua ära oodata. :)