You only live once, but if you do it right, once is enough.

tekkinud on selline tunne, et pole olemas kohta, kuhu panna kirja kõike mida sa soovid, ilma, et kellelegi jääks ette see mida sa kirjutanud oled või mida sa öelnud oled(mis siis, et enda teada pole ma kuhugi midagi täpselt kirjutanud kuidas asjad on). eriti palju ajab närvi see, kuidas mõni inimene ei suuda oma nina oma asjades hoida ja topib ennast asjadesse mis ei puutu temasse, arvab, et kui ta möliseb, siis käitutakse nii nagu tema ütleb. miks on raske aru saada sellest, et igaühel on oma elu, oma tahtmised, oma soovid, oma unistused, igaüks ise teab, mida ta teeb, kus te teeb, kellega teeb, kuhu läheb, mida räägib jne. kõigil on õigus oma eraelule ja oma tegemistele, ilma et keegi kobiseks midagi. milleks? need sõnad ei muuda nagunii midagi, kes tahab teeb ikka nii, nagu ta tahab ja käitub nii, et ta saaks ise õnnelik olla. ühed hästi öeldud sõnad- 'ma ei saa õnnelik olla nii kui ma käitun teiste jaoks õigesti' see on tegelikult väga õige, aga samamoodi oleks tark üritada inimestele see selgeks teha.. aga noh, mõni ei taha sellest aru saada, isegi siis kui sa ütled talle seda 10 korda. vahet pole.
mina võtsin vastu ühe otsuse enda jaoks. kahjuks ei saa seda kusagil avalikult mainida, sest muidu leiduks kindlasti keegi kes saaks asjast valesti aru ja keegi kellel oleks mingit ütlemist...pole vaja seda.

sain reedel kooliga kõik korda. käisin inglise keelt vastamas. jutustamist ja kontrolltööd- mõlemad puhtad viied, ehk siis perioodi vastasin ka kahelt viiele, uhke ja hea tunne oli kohe. siis tuli äkkidee pukka minna. no ühesõnaga mõeldud-tehtud. a enne käisin õega hambaarsti juures ja tal koolis. panin kodus asjad kokku, mõtlesin, et tulen laupäeva õhtul tartu tagasi. sain oliveriga kokku, käisime fennis ja siis rongile. igaksjuhuks ei  hakka siia kirjutama kõigest, mainin vaid et reedesel peol olid omad plussid ja omad miinused.
laupäeval oli niiii mõnus ilm, et päev otsa lebotasime päikese käes. õhtul käisime kristjani sünnipäeval, kus ma tegelikult väga aktiivne polnud, enamus aja passisin mujal, aga siiski, ei kurda.
koju tagasi tulin pühapäeva õhtul, mille plaanisin kodus veeta ja toa ära koristada, aga no, oliver ajas kodust välja mind. emme tegi nii lolli nalja mulle, et reaalselt arvasin, et täna on suremispäev.
sirje jäär on välismaalt tagasi, mis tähendab seda et jälle pisipraktika kaks nädalat ja viimane periood sisepraktika. 21. juunini pean praktikal käima, vähemalt hea on see, et tavaliselt kauem kui kella üheni ei lähe.

haters gonna hate ja eks leidub nüüdki keegi, kellel on kindlasti midagi öelda, ainult et mitte mulle, vaid seljataga kellelegi teisele. :))))