Kõik on lihtsam kui sa arvad ja samal ajal keerukam kui sa ette suudad kujutada.

ilmselgelt on paar päeva blogimist vahele jäänud..

teisipäeval käisin siis hambaarstil, polnud õnneks valus, sest suunurka panid nad mingit möksi, jumal tänatud. sain sealt koju, nägin linnas piretit, matut ja hanat. kui nad bussile ära läksid, nägin katit. sõitsin siis koju, ukse taga avastasin, et mul pole võtmeid kaasas ja em on kodust ära läinud. no tore siis..läksin raamatukokku, istusin tund aega netis seal ja sain veits õues külmetada kuni em ja vend tulid. tegin veits praktika iseseisvat tööd ja ilmselt vaatasin telekat ja läksin magama(ei mäleta enam väga täpselt)

kolmapäeva hommikul äratuskell ei helisenud, plaanisin kell viis ärgata, emme tuli 05.18 minu juurde, ajas üles mu õnneks. tegin kaneelirullide taigna valmis ja jätsin elutuppa käärima/kerkima. tänu siisemagamisele ei jõudnud ma ei süüa ega kohvi juua. sättisin end vaikselt oma toas ja siis kooli ära juba. pea valutas megalt. maris andis valuvaigistit aga mu valu otsustas mitte ära minna. saime lõpuks koju. koju jõudes hakkasin siis saiakesi tegema. mingiaeg jõudis õde kah koju ja siis vend kah. lõpuks kunagi said saiad valmis. saatsin õe poodi endale krõpsu ja vatitikke ostma. ülejäänud õhtu/päeva vedelesin voodis teki all, telekat vaadates, sest pea valutas ju kohutavalt.

neljapäev...hmmm..praktika. sain pirukate eest nelja. peale praktikat tulin koju ja läksin siis kaheks sõitu. seekord ma ei närveerinud üldse nii palju, kui ma seda eelmine kord tegin ja sõit läks palju paremini kohe. peale sõitu koju, olin veits kodus ja siis läksin õue. emme viskas vahepeal kiisu ka õue a kiisu jooksis tuppa kohe :D. õues käisime oliveriga feenoksis, siis istusime veits niisama tavapärasest kohas..siis läksime oliveri juurde ja vaatasime telekat. üpris varakult tulin koju ära ja lootsin et saan härraga rääkida, aga ei. ta juba magas. läksin kah magama siis.

:)

reede hommikul kui äratuskell helises, lükkasin selle pool tundi edasi. ärkasin siis panin riide ja asjad kokku ja tegin korda end ja süüa ja kohvi juua jälle ei jõudnud. mai kujuta ette mida tunnevad inimesed kes magavad öö jooksul vähem kui nt. kuus tundi. mul on juba kaheksa tunni unegagi raske ärgata.. igastahes läksin siis praksile, kõht valutas megalt. tulin veits varem ära kui teised, sest ei viitsind olla enam ja midagi teha nkn polnud. jõudsin koju, olin veits kodus rääkisin empsiga ja siis läksin oliveri juurde, viisin talle piparkooke :D. käisime feenoksis ostsime ta sünnipäeva kingituse ära :D. läksime tagasi tema juurde. mul pea jälle jõhkralt valutas. oliver mängis arvutis midagi, ma vaatasin telekat ja üritasin peavalust lahti saada, aga ei saanud. mingi kolme ajal/kolm läbi tulin koju. võtsin 7 palderjani tabletti sisse ja jäin magama. kiisu ronis ka mu teki alla tuttu :D. ärkasin kell viis ilma peavaluta, milline imeline tunne see oli. olin veits arvutis, pesin juuksed ja sättisin end ja läksin ära oliveri juurde. mirell, nele, janet olid juba seal. olime niisama, jutustasime jne. teised jõudsid ka kohale. sõime ja jõime ja tore oli. kõik inimesed(peale krista) kes seal olid, olid kunagi mu klassikad. tore oli koos nendega reede õhtu veeta :). kuid..sünnipäev läks lappama, vägagi. inimesed ei tunneta oma piire ja siis on täiega segi ja teevad peale veel ja siis joovad veel ja arvavad et kõik on hea kuniks ära keerab ja halb hakkab. hea et ma nende nahas polnud. mirell kettis, ta poiss helistas talle, mirell vastu ei võtnud, võtsin ise siis..kutt lõugab mulle kõrva täiega, eks ma siis karjusin ka vastu talle et ärgu ta lõuaku minu peale ega ma mirell pole, siis ütles et ta tuleb siia, ütlesin et tule jah. mingiaeg läksime nelega vastu talle. rampsi juures saime kokku, kõndisime oliveri juurde tagasi. margo üritas seal mirelli jalgadele saada, aga väga ei õnnestunud. pool rahvast tõmbas nahhui, ei tea kas hakkasid kartma või milles asi oli. millised imelised sõbrad. jäime kätliniga veel sinna. oliver magas diivani peal. mingiaeg hakkas tal kah paha, pani ka ketti. helistasime kätliniga oliveri emale, too ütles et ta tuleb homme hommikul koju. küsisin margolt et kas me võime kätliniga koju minna, et kas ta saab hakkama siin. ütles et saab ikka. läksime siis koju. oliveri ema kõndis kätlinile vastu, läks ikka koju ja mul on kohutavalt kahju sellepärast, mis teda ees ootas. jalutasin kah koju, mendi buss seisis kah suur-kaare tänavas, rääkisin väikse karliga, too ütles et helkurite pärast, osad istuvad autos, a ma pakun et seal oli midagi enamat ikka kui vaid helkurid. igatahes ma võtsin taskust oma helkuri välja ja kõndisin ära koju. jõudsin koju läksin ära magama. hommikul mingi kümne ajal ärkasin üles. võtsin pooliku unerohu sisse, sest emme polnud nõus tervet andma. ärkasin siis lõpuks härra sõnumi peale, mingi veits peale kolme vist. ühesõnaga magasin ma 15 tundi, kui mõnus.

tänane ja homne on mõttetud, sest härrat pole, kuigi ta läheb alles järgmine nv tööle. ''toreeeeee''
tulevad masendavad nädalad ja päevad. vihkan seda!!!!

IGATSEN SIND MEEELETULT!!!!

sest normaalne olla on ju raske

♥