Distance is not an obstacle, but it's a beautiful reminder of how strong true love can be.

pole mitte midagi blogida..

enamus päevad olen lihtsalt passind, lugend raamatut, olnud arvutis veits, vaatand telekat jne.

reedel tegin nabaneedi ära, see on mul nüüd ilus, nummi, mitte valutav(valus aind kui midagi vastu läheb), paisteski polnud, öösel saan ilusti magadagi.

lootsin et musu tuleb laupäeva hommikul, aga ei, ta tuli hoopis õhtul, kuigi pärast tuli välja, et ta oleks saanud hommikul kah tulla -.-... käisin tal rongi vastas, tulime koju, põhimõtteliselt kohe läksime välja, käisime korra pargis ja siis musu käis ujumas. kõndisime igalpool ringi, lõpuks jõudsime tagasi koju, vaatasime õudukat, nõme õudukas oli..

täna hommikul mai viitsinud üldse voodist üles tõusta, lõpuks musu tungival soovil tegin seda, sõime, aitasin empsi, tegime kastme ja siis läksime musuga välja.. linna, musu ostis new yorkerist omale capi.. passisime linnas veel, ma ei tahtnud õues kuskil eriti liikuda, kuna mega umbne ja kuum on, lõpuks tulime koju, sõime, vaatasime telekat ja saatsin musu rongile :(:(:(:(:(:( ma ei tea kuhu see aeg niimoodi lennanud on...

uuel nädalal viin paberid kooli ära, ei julge üldse minna..

õues on kõik ilus, päike, mõnus, aga minu jaoks natukene kuuuum..

I MISS U ALREADY :(