You only live once, but if you do it right, once is enough.

täna hommikul magasin ma ikka totaalselt sisse. kell kuus käis äratuskell, ma panin kinni selle ja jäin koheselt tagasi magama, ärkasin alles siis, kui bussi häält kuulsin, ühesõnaga, jäin bussist kah maha. õnneks oli mõtu kodus veel, ta kah magas sisse muidugi. panin ruttu riide ja kooli asjad kokku, pesin kikud ja juba oligi minek. läksin rebastest jala kooli, koeramäel nägin mihklit kah. üldse kuidagi palju rattureid tuli vastu. jõudsin ennem bussi kooli, lahe.

vaba tund- käisin keemia kontrolltööd uuesti tegemas, ma väga loodan, et saan vähemalt nelja, ei tahaks et veerand kolm tuleks..

ühiskond- kirjutasime vihikusse ja blabla.

füüsika- lugesime ja kirjutasime vihikusse.

mata- kordasime veel eilset teemat.

kunst- üritasin joonistada aga sellest ei tulnud midagi välja.

keemia- lugesime, kirjutasime vihikusse ja täitsime tv'd.

ajalugu- õps oli ära läinud kuskile, vaatasime mingit filmi.

tulin bussiga koju, jaanika ja rasmus läksid ära, jäime kertuga koju, sõin, vaatasin telekat, õppisin ka natuke, koristasin oma toa ära, vaatasin telekat ja läksin pukka. hendrik ja mihkel ootasid mind rebastes. hendrik pani oma rattale uued värgid, millega läks tal vähemalt mingi kolm tundi aega, kui mitte rohkem. sai tehtud selle, läksime parki, suht kohe hakkasin koju liikuma.

kui ma homme hommikul peaksin ka sisse magama, siis ma kooli üldse ei lähe, mis ma ikka teha saan, et nii väsinud olen..

kahjuks on mul tunne, et ma jään kahest inimesest kaugemaks ja kaugemaks ja ma ei taha, et see juhtuks.

ÄRA ANNA LUBADUSI, MIDA SA TÄITA EI SUUDA!

ja pean ikka mainima, et osadel inimestel pole üldse mõistust peas, aga noh, pole hullu, igaüks ise teab mis teeb ja kuidas käitub : )

Und!