Mõtlesin natukene.

Mis on tõde?

Tõde on sõnad/laused/mõtted/hääl/tunded jne, minu arvates vähemalt. Ma leian, et tõde on igal pool ja inimesed võiksid rääkida kogu aeg tõtt. Või siis vähemalt rääkida tõtt oma perekonnale, lähedasematele sõpradele, oma tüdrukule/poisile.
Mõelge nüüd ise, kui te räägite juba algusest peale kõik tõe ära ega varja endale tähtsate inimeste eest midagi, siis kas elu pole endalgi lihtsam? On ju küll, ei pea muretsema ega põdema, et oi äkki tuleb tõde kusagilt kogemata välja või, et oi äkki ma kogemata räägin end sisse. Muidugi võib tõde haiget teha jah, aga mõelge kui palju see siis võib haiget teha, kui see alles aja möödudes teada saadakse, tundub nagu kõik oleks ju vale/varjamine/mängimine olnud.
Teadmatuses olek ei saa senikaua haiget teha kuni teadmatusesolek kestab, aga kui see läbi saab, mis siis juhtuma hakkab? Ma olin teadmatuses asjadest, mis mind kuidagi ei puuduta, aga oiii kui palju haiget see teada saamine siiski tegi.
Enne kui ''unustate'' kogu tõe rääkida mõelge, mis saab kui see välja tuleb! Ja vabandus ei ole kunagi see, et ''ei tahtnud rääkida, sest ei tahtnud sulle haiget teha''.
Ja niivõinaa enamasti tuleb tõde kunagi välja, vahet pole kas kuid või aastaid hiljem, kuid siiski.
Üks super lause, mis kehtib ka minu kohta- ''Valele eelistan alati kibedat tõde.''

Kas karma eksisteerib?

Mina arvan, et eksisteerib küll. Kunagi leidsime Oliveriga sisekast viis eurot maast ja mingi aeg hiljem kaotasin mina viis eurot ära. Ehk siis, võtsime võõra raha ja karma maksis kätte, kaotasin enda raha ära.
Aga karma ei ole inimene!
Kõik mis teed teistele, tuleb sulle endale karma kaudu kunagi tagasi. Kui teed teistele haiget, siis sa saad selle valu ise tagasi. Käitud teistega halvasti, saad selle tagasi. Ma olen käitunud halvasti mõningate inimestega ja leian, et mingitmoodi läbi karma olen ka selle halvasti käitumise endale tagasi saanud. Kellegi teise süüdistamine selles, et sul halvasti läheb ei ole päris õige. Igaüks elab ju enda elu ise, igaüks langetab oma otsuseid ise ja teeb valikuid ise, keegi ei sunni kedagi, kõigil eranditult on ajud olemas. Ma arvan, et ei saa süüdistada kedagi teist selles, et sul halvasti läheb. Kui läheb halvasti ja sa ei taha, et nii oleks, siis võta ette midagi. Muuda midagi, sea endale eesmärgid ja liigu nende eesmärkide suunas. Kui sa näed piisavalt vaeva millegi nimel, siis ma olen kindel, et sa ka saad selle mida tahad! Elus on küll mõningad asjad, mida on võib-olla võimatu saavutada, aga see ei tähenda, et kõik on võimatu. Unista, unista suurelt. Karma on karma, see on mis, mitte kes!

Inimestevaheline viha?

See on halb. See on negatiivne ja see kurnab tegelikult. Mõelge kui palju enda energiat te kulutate kellegi vihkamisele. Raiskate enda energiat millegi selle peale, kui samas võiksite seda energiat positiivselt ära kasutada. Ma jällegi mõistsin, et ei ole mõtet kellegi peale viha pidada, sest mis kasu sellest saab? Palju parem on inimestega normaalselt läbi saada või käituda nii, et inimesed kes sulle ei meeldi, sind külmaks jätavad.
Viha on nagu armastus- need on tugevad emotsioonid/tunded, ehk siis ma olen mõistnud, et pigem eelistan seda, et inimesed jätavad mind külmaks ja ei tekita mu sisse mingeid emotsioone, kui tunnen tugevat emotsiooni nende vastu- viha või armastus. Lihtne oleks elada, kui ei tunneks midagi, sest viha kurnab inimesi ja hukkaläinud armastus kurnab inimesi.


Mõtlesin asjade üle veidikene ja jõudsin mõningatele enda seisukoha järeldustele.  :)

I'm tired of all the pain I feel and hear in the world every day. There's too much of it. It's like pieces of glass in my head all the time.

I know, the enternal cliche: ''Pain will go away''. Yes, it will, and when it does, something much sadder will happen: I won't love you anymore. It's sad to know that someday I'll see you and not feel every millimeter of my body to burn and my stimach to get sick. It's sad to know that someday I'll hear your voice or see your face and the rest of the world won't fade away. The end of our love is even sadder than our end. My Love is tired, threadbare, he wants to leave me and then reborn, beautiful and pure in another vorner, but I don't want that, I insist in our corner. I cling to the very edge of my love, and I beg for it to stay, even if it hurts more than I can handle, I beg for the love that I feel for you don't leave me, at least it, even if unbearable, won't give up on me.

Tegelikult mul läheb vist hästi. ARKi eksamid on sooritatud, mõlemad esimese korraga, pean ootama veel ala 11 päeva, lähen autoga kooli ja peale kooli ARKi ja saan plastiku kätte :P, so exciting. Hirmuäratav on vaid volvo garaažist välja saamine ja sinna sisse saamine :D.
Koolis on praegu sisepraktika, teeme erinevatest taignatest küpsiseid ja muid pisikesi tooteid. Neljapäeviti ja reedeti teeme tellimustorte või -kooke, mis on täiega hea vaheldus sellele, et kolm päeva nädalas küpsistega tegeleme. Hea on ka see, et enne lõunat oleme juba vabad, üks päev saime isegi kell kümme juba vabaks, aga halb on see, et kella seitsmest hakkab pihta ja ärkama pean pool kuus ja õhtul kaheksast olen juba jõhkralt väsinud, neljapäeval jäingi seitse läbi midagi juba magama. Ma ei jõua isegi oma lihastele enam trenni teha.

Pole siia tegelikult tükk aega kirjutanud, aga ma ei mäleta mis ma teinudki olen. Mingi nv käisin pukas ja trippisime Birgiti, Alari, Josti, Kristjani ja Sipuga ringi ja käisime kuutsel saanikrossi vaatamas. Nv peale seda tuli reedel Birgit Tartu, Kristiina pidas oma sünnipäeva. Saime Birgitiga lõunakas kokku, passisime seal ja ootasime mu ema, kes tuli kassiga loomakliinikust ja läks tolmuimejat ostma ja pidime aitama tal kassi koju viia. Siis saatsin B kunagi linna ja järgmine päev saime linnas kokku, käisime kannus ja tulime minu juurde, õhtul käisime väljas natuke ja pühapäeva õhtul läks ta ära. Eelmine nv reedel üritasin teooriaeksamiks õppida, laupäeval käisin eksamil hommikul ja õhtul tegime Kätlini, Oliveri ja Kristaga siidreid ja pühapäeval olin kodus ilmselt.

Eile käisid sõpad külas, sai ikka korralikku naeruteraapiat tehtud : D.

Mul on nii hea meel, et mu ümber on nii palju positiivseid ja hästi mõtestatud inimesi ja see kuidas mu sõbrannad ja sõbrad ütlesid kogu aeg, et ma saan hakkama oma eksamitega ja küll ma ära teen ja, et ma olen tubli ja oskan küll ja issi kiitis taevani ja puha -see kõik on mõjub nii hästi, kui teised usuvad sinusse, siis järelikult ei jää sul endal ka muud üle, kui uskuda endasse.

Oeh, mu 18 ei ole enam kaugel ja ma ootan seda nii väga ja järgmine kuu Rootsi ka jälle :P :P

Käisime neljapäeval Eveliniga shootil ka botaanikaaias, peaaegu kohal olles avastasin ma, et unustasin mälukaardi arvutisse, ehk siis pidime minu juurde selle järgi tulema ja Evelin oli kuri mu pihta ja mina olin kuri enda pihta, aga mõne pildi saime lõpuks siis tehtud ka ikka.

you just cant break someone's heart and then say you still care about them

I moved on, and i feel sorry for you, because i thought you were the most amazing boy ever. if i could have had any guy in the world, i still would have picked you. now, you're just another part of my past, a memory more faded every day. and someday, i'll find the one i deserve, and he will make me the happiest girl in the world.

!!!!!!

Sa ei saa mitte kunagi teadma seda,kui palju sa mulle tegelikult tähendasid, seda kui palju ma sind tegelikult armastasin, kui palju ma olin sinu nimel kõigeks valmis tegema, kui palju ma sind ihkasin, kui palju ma sind vajasin, kui palju sa mind muutsid, kui palju sa mulle meeldisid, sest sind ei huvita see enam, ja sinuga koos olles ei tulnud ma isegi sellepeale, et Sinuga sellest rääkida. Alles hiljem avastatakse selline asi. Siis kui see väga oluline tükk sinust on puudu, alles siis sa avastad, kui palju sa teda tegelikult vajad, ja meeldigu see sulle nüüd või mitte, sa tead et sa ei saa teda enam kunagi tagasi. Olgugi et mõistus ütleb sulle, unusta ta ära, ta ei ole sind väärt, sa leiad omale peagi kellegi kes on kindlasti temast palju palju parem, kui tegelikult sa enda sisimas sügaval tead et mitte keegi ei suudaks teda asendada, mitte et poleks keegi temast parem, lihtsalt, ta oli sinu jaoks eriline ja uskuge, seda ei ole nii kerge unustada. Ka peale mitmeid kuid sa mõtled, kui hea teil koos oli, kui eriline ta sel ajal sinu jaoks oli, mis siis et sa nüüdseks oled juba ilmselt uue kallima leidnud, sa siiski mõtled temast kasvõi kord nädalas, kindlasti tihedamini, sest paljud pisiasjad võivad sulle lihtsalt teda meenutada. Ta võib sulle öelda et ta soovib et ei tunneks sind, soovib et sa poleks iial ta ellu tulnud, soovib et sa siit minema läheksid, öeldes sulle kui palju ta sind vihkab ja räägib et kõik mida ta on sulle kunagi öelnud, pole tegelikult talle mitte midagi tähendanud, ütleb et oleks parem kui sa üldse surnud oleksid, kuigi ainult sina tead ja tunned teda niimoodi nagu mitte keegi teine veel teda tundud pole, sest teie vahel oli see, teie vahel oli eriline side, midagi sellist mis sõlmis teid. Ta vaatas sulle igakord kui sinu juurest ära läks, silma, ja lubas et armastab sind igavesti, juhtugu mis tahes, lubas et ei jäta sind iial, lubas et armastab sind kuuni ja tagasi... kuid näed, asjad ja inimesed muutuvad. Alati ei ole kõik nii nagu roosade prillide läbi tundub. Võib ju vahest juhtuda et see kõige kallim inimene keda armastad, jätab su lihtsalt paugupealt maha. Ütleb erinevaid, väga haiget tegevaid asju, mis sulle alles mõni minut hiljem kohale jõuavad. Alles mõni minut või tund, või isegi päev hiljem sa saad aru mis tegelikult nüüd juhtunud oli. Mina kutsun seda shoki-seisundiks. Avastad näiteks alles järgmine päev et ta jättis sind maha. Siis jõuab sulle kõik reaalselt kohale, mõtled kõigile mida te koos tegite, kuidas ta sind südamest naerma oskas panna, kuidas te koos lollitasite, kaklesite ja vaidlesite, tunned et see kõik on nüüd kadunud, ja sa ei saa enam selle jaoks mitte midagi teha. See on lihtsalt kõige valusam tunne maailma. Ja siis sa võtad mõne sulle kalli asja, näiteks tema kingitud mõne asja, või vaatad teie ühist fotot, ja lased pisaratel tulla. Sa tunned et tahaks ennast lihtsalt tühjaks nutta, tahaks nutta nii kaua et enam ei jaksa hingata, tahad niii kaua nutta kui enam niii paganama valus ei oleks, tahad et nutmine aitaks, aga ei, see ei muuda midagi, sa võid ju endast kõige selle välja lasta, aga miskipärast parem ikkagi ju ei hakka. Sa hakkad mõtlema,et milline tühjus nüüd su sees on, selline tunne nagu oleks süda seest rebitud, nagu pool sinust endast oleks nüüd surnud. See on väga väga valus tunne. 

i'm gonna be better person alone than i was with you!

i slowly began to realize i didn't mean anything to you
when you left me i regretted everything i did
i let you see parts of myself that i hated to be
i gave you my heart right out my chest but i was stupid
because i though you were going to save me because you were all i had
instead you used me you stepped all over me
and left me broken on my bedroom floor
and if you van hear me cry in this poem turn a deaf ear to me
because this is the part where my heart will freeze and harden
i hope you stay up one night and contemplate all the
agony and affliction you put me through
because sooner than later you're going to miss me
and come running backbut it would be too late
because i'm already gone